Võistlemine on osa treeningust ning seega edukas treenimine eeldab, et oma oskused pannakse aeg-ajalt proovile ning seda on võimalus teha võistlustel. Tänapäeval pole meil eriti võimalust võidelda nagu seda oli sajand tagasi Okinawal ning seepärast tuleb meil piirduda võistlemisega.
Tänapäeval võisteldakse karates kahel eristataval alal: kata ja kumite. Neist esimene on kas individuaalne või meeskonnaga tehtav vormharjutus, kus on terve seeria tehnikaid, mis kujutavad võitlust erinevate kujutletavate vastastega. Kumite seevastu on vabavõitlus reaalse vastasega, kuid kindlate reeglite järgi ning võimalikult ohutult.
Võistlusi peetakse selleks ettenähtud mattidega kaetud pinnal, mida kutsutakse "tatami". See on 10 × 10 m ruudukujuline poolkõva mattidega kaetud pind, mille ümber on 1 m laiune ohutusriba.
Shiteigata on kinnitatud Jaapani Karate Föderatsiooni (JKF) poolt ning see koosneb 8-st katast: 2 katat 4-st eri stiilist on võetud karate-harrastajatele üldiseks oskamiseks, st.
et vaatamata sellele, millist karate stiili harrastatakse, peab ta tundma ka teisi stiile läbi Shiteigata õppimise. Ametlikel võistlustel, kus kasutatakse WKF (World Karate
Federation) reegleid, peab osavõtja esitama kas ühe või kaks Shiteigatat esimeses kahes ringis ja esitama selle Shiteigata vormis, s.t. standardile vastavalt. See on
mõistlik otsus et muuta hindamine katavõistluses veidi kergemaks. Kui kõik võistlejad tulevad oma variantidega, on hindamine kohtunike jaoks palju raskem. Juba eri katade
hindamine on piisavalt raske.
Shiteikatad JKF poolt:
Shitōryū: Bassai Dai, Seienchin
Shōtōkan: Jion, Kanku Dai
Wadōryū: Seishan, Chintō
Gōjūryū: Saifa, Seipai
Alates kolmandast ringist tuleb esitada tokui kata - see on vabalt valitud kata, mis on ära toodud WKF tokui katade loetelus. Neid on märksa rohkem kui shitei katasid:
Shitōryū: 43
Shōtōkan: 21
Wadōryū: 11
Gōjūryū: 10
Eesti Noorte Karateliigas on võistlejatele tehtud mitu jaotust: tüdrukud ja poisid 10-11.a., 12-13.a., kadetid 14-15.a. ning juuniorid 16-17.a. Kadettidel ja juunioridel kehtivad WKF reeglid ning noortel mugandatud WKF reeglid, kus tuleb esitada vajadusel ka baaskata.
Võisteldakse paarikaupa - üks võistleja (aka) on punase vööga ning teine (ao) sinise vööga. Kõigepealt sooritab oma kata aka ning seejärel ao ning lõpuks kohtunikud otsustavad võitja üle andes märku lippudega. Kui ühes kategoorias on osavõtjaid vähemalt neli, siis enamasti kasutatakse nn Brasiilia karika süsteemi, vähema puhul turniirisüsteemi - vaata lähemalt.
Kumitevõistlustel jaotatakse võistlejad soo, kaalu ja vanuse järgi kategooriatesse, mille piires veidi ka reeglid erinevad - just näokontakti osas. Punkte antakse kontrollitud ohutute löökide eest pähe, keresse ning nende kombinatsioone, samuti mahaviimisi ja heiteid, millele järgneb löök. Tavaliselt on matši pikkuseks 2 minutit, meestel 3 (medalimatšidel 4), naistel 2 (medalimatšidel 3) minutit ning noortel 1,5 minutit puhast aega.
Võisteldakse paarikaupa - üks võistleja (aka) on punase vööga ning teine (ao) sinise vööga. Punktide andmise üle otsustavad kolm kohtunikku ning võistlust kontrollib peakohtunik. Enamasti kasutatakse nn Brasiilia karika süsteemi
Siit saad võistlusreeglitega lähemalt tutvuda EKF-i leheküljelt.