Genbukan Tōkyō Shibu

Terminite lühitutvustus kui Jaapani sõdalaste osatähtsuse näitajana Jaapani ajaloos

On erinevaid uurimisviise, mida võiks valida heitmaks valgust muidu tabamatule teemale ehk erilistest Jaapani sõdalastest, kes avalikult teatud kui ninjad. Keskenduksin mõningatele terminitele, mida on kasutatud Jaapani ajaloo vältel, et ära mainida sõdalasi, kes spetsialiseerusid info kogumisele ja omasid oskusi sõdimises, mis sageli tundusid ebatavalised.

Mõned terminid samastatakse kindlate osade ja kohustustega, teised ei omanud erilist tähendust. Pigem olid need teised juhtisiku poolt välja mõeldud, et eristada enda sõdalasi, ka spioone, teistest. Väljendid olid sarnased kohalikule murdele, kus nad omandasid erilise tähenduse, kuigi nad oma teemalt ei olnud nii unikaalsed. Lisaks on oluline mainida, et kui sõdimine arenes ja muutus kõrgetasemelisemaks, siis ka erinevad ülesanded määrati teostamiseks spetsiaalsetele isikutele.

Enne Nara perioodi (711-794) tundus, et oli olemas üks või kaks terminit sõdalaste kohta, hoolimata nende kohustustest. Juba 7 sajandil kasutas prints Shotoku väljendit shinobi kirjeldamaks inimest, kes kandis hoolt eriliste ülesannete eest. Antud juhul oli shinobi printsi lähedane valvur keda ta kasutas erinevate ülesannete täitmisel, enamasti salajase käskjala või infokogujana. Tuntuim shinobi oli Otomo Komado. Sel ajal shinobi ei tähendanud üksikkarakterit, pigem oli see kolme karakteri kombinatsioon, mille kõlasid kasutati üksikuna. Need kolm erinevat väljendi osa ei olnud aga üldse seotud spionaažiga ja kokku pannes ei andnud mitte mingit loogilist tähendust. Varasema tähendusega shinobi osutab, et sõdalased spetsialiseerusid spionaažis ja et sellekohane sõdimine eksisteeris enne hiinlaste teadmiste ja sõdimise terminoloogia kasutuselevõttu.

Ehkki kindlaid tõendeid pole, arvatakse, et prints Shotoku alustas ka termini kanja kasutamist, mis tähenduselt oli spionaaži ekspert. See oli vastava isiku ehk infokoguja kohta kõige varasem termin. Kanja oli jaapanlaste laen hiinlaste termini kani kujul ja lisades talle isiku ehk sha, saadi kokku kanja.

Kanjale sarnane väljend on ka kancho, mis samuti üle võetud hiinlastelt. Cho tähendab infot otsima ja kui see kombineerida kaniga saame kokku väljendi, mis tähenduselt identne kanjaga. Need terminid on seetõttu vahetatavad ilma erilise seotusega mõne kõnealuse ajalooperioodiga. Teine tuletis kanist oli keiser Tenmu kasutatud sokkan spiooniagendi kohta, kes lisaks tavakohustustele sooritas ka salamõrvu. Ta oli keisri isiklik sõdur-valvur nimega Takomi, kellele on viide ka ajalooürikutes. Veel üks hiinlastelt üle võetud termin oli kansai, mis tähendas isikut, kes otsib detailset informatsiooni.

Hiinlaste terminite laenamise tulemusena levis laialdaselt ka hiina filosoofia, usk, vastavad asutused ja kultuur. Süstemaatilised teadmised spionaažist jõudsid Hiinast Jaapani tuntud teksti kaudu, mille sisuks oli sõdimine ja selle kirjutajaks oli Hiina kindral Sun Tzu. Teoses olid spioonid jagatud viide gruppi mida kutsutakse gokan. See süsteem hõlmab kohalikku agenti ehk gokan, topeltagenti ehk hankan, siseagenti ehk naikan, laiendusagenti ehk shikan ja elavagenti ehk shokan. Vastav süsteem Jaapanis oli aluseks jaapanlastest infokogujate kasutamiseks ja see on mainitud Bensenshukais kui vundamenti väljatöötatud süsteemi arendamiseks Jaapanis. Paistab, et hiinlaste toetus spionaaži arengule Jaapanis on olnud igati tugev.

Heian ja Kamakura ei moodustanud mingeid uusi mõisteid, mis vääriks märkimist. Siiski, alates Onini sõjast (1467-1477) ja kohalike pealike tülidest algas ulatuslik spetsialiseerumine, millega kaasnes spionaaž ja sõdimine. Mõned terminid olid ühised, teised olid omased sõdalase loomusele, religioonile või ka pealiku eelistustele.

Mitsomuno oli kolme sõdalastüübi süsteem, kes spetsialiseerusid infokogumisele. Vastav süsteem oli asutatud Shingeni poolt. Tema, kes levitas ulatuslikku spionaažikasutust, palkas madala sotsiaalse seisusega sõdalasi, keda kutsuti rappad. Ta jagas rappa rollid neile, kes pühendusid suulise info kogumisele ja vaatlemisametile. Need kolm tüüpi said tuntuks kui mitsumono ja koos rappa mõistega kasutati Jaapani idaosas. Tanzen (ka nokizaru) oli mõiste, mis peegeldas sõdalase oskusi. See viitab isikule, kes sisenes majja katuse kaudu.

Sõdalane kõndis katuselt katusele, hüppas katuseäärelt äärele nagu ahv puult puule, siit saigi ta nime NOKIZARU (katuseääre ahv). Neid agente tunti Sengaku perioodil ja teenisid sõjapealikku Uesugi Kenshin´i.

Mõni sõjasalk, kes oli teatud oskustes vilunud, moodustati ainult teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui eesmärk oli saavutatud, saadeti salk laiali. Näiteks NUSUMIUGI's (varaste punt) oli 50 sõdalast, kes teenisid Maeda Toshie´li, tugevdamaks oma Kaga valdusi. Kui valdus oli saavutanud stabiilsuse ja tugevuse saadeti grupp laiali.

Sellistes tingimustes tekkis viis, kuidas selliseid sõdalasi ära tunda. Kikimonoyako oli üks, kes kogus vaenlase saladusi, kuulates kuulujutte. Teisest küljest, KYODAN ehk agent, keda värvati altkäemaksu läbi, kasutati esimest korda Oda Nobunaga poolt Senyako perioodil.(1477-1573). KUSA või KUSAMONO olid agendid, keda kasutas Sanada perekond. See oli väljamõeldud kuna need agendid peitusid metsades, põldudel või talupoegade majades. Sõna KUSA tähendab rohtu ja KUSAMANA on rohuinimene ehk inimene, kes peitub rohus.

Mõned sõdalaste pundid ei sõltunud võimsatest sõjajuhtidest. Sõdalase Todod Takatora moodustas grupi sõdalasi nimega Shinobi no shuz Keicho ajastu kestel (1596-1614). See grupp oli üks viiest, keda kutsuti Iga musokunin, mis hõlmas viit grupi sõdalasi, iga grupp spetsialiseerunud kindlatele sõdimisoskustele. Kui Commodore Perry 1853 saabus esimest korda Uraga kõrbe, siis sõdur Sawamura Jinzaburo läks Uragasse tema "Musti laevu" luurama.

Sarnane iseseisev sõdurite trupp oli SUPPA (ka seppa) Lääne Jaapanis. Nende eesmärk oli minna läbi tulest ja veest aga samas olla nagu varas. Tuntud suppa varas oli Fuma Kotaro, tema päritolu on teadmata. Oli kahte tüüpi Suppaid: yaburi-suppad ja kakae-suppad. Mõlemaid liigitati varaste ja mäeröövlite sekka.

Tokugawa shogunate (1600-1868) tõstis kvalifitseeritud spionaaži ja oskuslike sõdurite taset. Näiteks AKEYASHIKIBAN oli valvurite süsteem, mis oli kasutusel Tokugawa shogun Iemitsu kolmanda poolt. Kui shoguni või daimyot lossis ei olnud ja loss oli tühi, siis grupp Iga sõdureid valvasid lossi.

Enamik uusi arendusi olid seotud shogunate'i riigikontrolli mehhanismiga. ONMITSU oli väljamõeldud Toyotomi perekonna poolt, aga onmitsu mängis tähtsat rolli ainult hilisemas Tokuyawa valitsuses. Tokuyawa kasutas onmitsot informatsiooni kogumiseks üle Jaapani. Erinevalt metsukest ja ometsukest, kelle ülesanne oli sarnane onmitsuga, reisis Onmitsu salaja valdustes, kuid metsuke ja ometsuke ametlikult tunnustatud.

Üks kontrollmehhanism oli seotud kobushikata kasutusega. Need olid agendid, kes kuulusid kümnesst liikmest koosnevasse gruppi, alludes kolmele Iga sõdurile, kes töötasid kohaliku ametniku teenistuses. Kobushikata agendid olid esindatud tavatöölistena, see oli nende maskeering, nad täitsid oma kohustusi luurates kohaliku rahva hulgas.

Kuigi on võimalik jälitada Jaapani erisõdalastega seotud terminite päritolu ja kasutust, jääb teadmata ninja termini päritolu. Ometigi just seda sõna "ninja" on kuulnud ka iga asjatundmatu laps. Mõned õpetlased arvavad, et see oli välja mõeldud näitlejate poolt Tokukawa perioodil, teised süüdistavad modernset lõbustustööstust. Senini on Ninja päritolu usaldusväärsete allikate puudumise tõttu teadmata.

tõlkinud Elina Kala ja Liisi Pärsik

Originaali allikas: http://www.ninpo.org/ninpohistory/ninpohistory3terms.htm